Keri sisuni

Translation update pending

The Estonian translation may be out of date because the Japanese source has changed. The existing translation remains available while it is being updated.

Elemenditeek

FrontISTR kasutab analüüsiobjekti geomeetria, juhtvõrrandite ja vajalike vabadusastmete järgi joonelemente, tasandelemente, tahkiselemente, liideselemente, talaelemente ja koorikelemente. Sellel lehel võetakse kokku elementide valimiseks vajalik teave: millised elemendid on eri analüüsitüüpides kasutatavad, kuidas valida 1. järku tahkiselementide formulatsiooni, kuidas kombineerida konstruktsioonielemente tahkiselementidega ning milliseid elemenditahke saab struktuurianalüüsi kontaktis kasutada.

Sisendmärksõnade täpset süntaksit vaadake märksõnaviitest. Kujufunktsioonide, jäikusmaatriksite ja lukustumise vältimise meetodite matemaatilisi tuletusi käsitletakse teooriajuhendis.

Elemenditeegi ülevaade

Praeguses FrontISTR-i lähtekoodis käsitletavad elemendikategooriad võib üldjoontes jagada joonelementideks, tasandelementideks, tahkiselementideks, liideselementideks, talaelementideks ja koorikelementideks. Kontiinumi otsesel diskretiseerimisel kasutage tasand- või tahkiselemente; saledate detailide või õhukeseseinaliste konstruktsioonide tõhusaks esitamiseks kasutage tala- või koorikelemente. Soojusanalüüsis kulgeb isegi sama geomeetrilise kategooria elementide kokkupanek teist rada kui struktuurianalüüsis, mistõttu tuleb kasutatavaid elemente alati kontrollida allolevast tabelist.

Elemenditüübi numbrid on üldjuhul 3-kohalised. Esimene number tähistab laia elemendikategooriat ning ülejäänud 2 eristavad geomeetriat ja seeriat. Näiteks 231/232 on 1./2. järku kolmnurksete tasandelementide seeria, 341/342 1./2. järku tetraeedrite seeria ning 361/362 1./2. järku heksaeedrite seeria. Ent nagu näitavad 301, mis on 2-sõlmeline sõrestikelement, ja 743, mis on 9-sõlmeline koorikelement, ei järgi kõik seeriad lihtsat reeglit „viimane number 1 = 1. järk, 2 = 2. järk“. Ärge tuletage elementi üksnes numbrist; kinnitage see järgmiste tabelite järgi.

Elemenditeek

Joonis 4.1.1 Elemenditeek

Tabelites kasutatud sümbolid tähendavad järgmist.

  • ○: Toetatud.
  • —: Ei ole toetatud.

Siin tähendab „Dünaamiline“ siirdedünaamilist analüüsi ning „Modaalne“ modaalanalüüsis ja sageduskarakteristiku analüüsi alusena kasutatavat moodide arvutust. Veerus „Soojus“ on märgitud ○ ainult nende elementide puhul, mida saab kasutada soojusjuhtivusanalüüsis.

Kontiinumi- ja liideselemendid

Elemendikategooria Elemenditüüp Sõlmi Struktuuri DOF/sõlm Soojuse DOF/sõlm Geomeetria / järk Pinge Dünaamiline Modaalne Soojus Formulatsioon / märkused
Joonelement 111 2 — 1 2-sõlmeline joonelement — — — ○ 1D element soojusjuhtivuseks
Joonelement 112 3 — — 3-sõlmeline joonelement — — — — Praegused analüüsifunktsioonid ei toeta
Tasandelement 231 3 3 1 1. järku kolmnurkelement ○ ○ ○ ○ 2D kontiinum
Tasandelement 232 6 3 1 2. järku kolmnurkelement ○ ○ ○ ○ 2D kontiinum
Tasandelement 241 4 3 1 1. järku nelinurkelement ○ ○ ○ ○ 2D kontiinum
Tasandelement 242 8 3 1 2. järku nelinurkelement ○ ○ ○ ○ Serendipity-perekond
Tahkiselement 301 2 3 1 2-sõlmeline sõrestikelement ○ ○ ○ — Erand nummerdusreeglist; soojusanalüüsis ei toetata
Tahkiselement 341 4 3 1 1. järku tetraeeder ○ ○ ○ ○ Täielik integreerimine; valikuline serva-/sõlmepõhine silumine
Tahkiselement 342 10 3 1 2. järku tetraeeder ○ ○ ○ ○
Tahkiselement 351 6 3 1 1. järku pentaeeder ○ ○ ○ ○
Tahkiselement 352 15 3 1 2. järku pentaeeder ○ ○ ○ ○
Tahkiselement 361 8 3 1 1. järku heksaeeder ○ ○ ○ ○ Täielik integreerimine, B-bar, ühildumatu, F-bar, u-p segavorm
Tahkiselement 362 20 3 1 2. järku heksaeeder ○ ○ ○ ○ Serendipity-perekond
Konnektorelement 511 2 3 — 2-sõlmeline konnektorelement ○ ○ ○ — Vedrude ja summutite jaoks; massimaatriks puudub
Liideselement 541 4×2 — 1 1. järku nelinurkne pinnaelement — — — ○ Pilu soojusülekande ja kiirguse jaoks; soojusmahtuvusmaatriks puudub
Liideselement 542 8×2 — — 2. järku nelinurkne pinnaelement — — — — Ei ole toetatud

Konstruktsioonielemendid

Elemendikategooria Elemenditüüp Sõlmi Struktuuri DOF/sõlm Soojuse DOF/sõlm Geomeetria / järk Pinge Dünaamiline Modaalne Soojus Formulatsioon / märkused
Talaelement 611 2 6 1 2-sõlmeline talaelement ○ ○ ○ — Bernoulli-Euleri tala; soojusanalüüsis ei toetata
Talaelement 641 2×2 3 1 2-sõlmeline talaelement (segatud DOF-ide jaoks) ○ ○ ○ — Bernoulli-Euleri tala; soojusanalüüsis ei toetata
Koorikelement 731 3 6 1 1. järku kolmnurkelement ○ ○ ○ ○ MITC3
Koorikelement 732 6 — — 2. järku kolmnurkelement — — — — Praegused analüüsifunktsioonid ei toeta
Koorikelement 741 4 6 1 1. järku nelinurkelement ○ ○ ○ ○ MITC4
Koorikelement 743 9 6 — 2. järku nelinurkelement ○ ○ ○ — MITC9
Koorikelement 761 3×2 3 — 1. järku kolmnurkelement (segatud DOF-ide jaoks) ○ ○ ○ — MITC3; tahkistega segatud DOF-ide jaoks
Koorikelement 781 4×2 3 — 1. järku nelinurkelement (segatud DOF-ide jaoks) ○ ○ ○ — MITC4; tahkistega segatud DOF-ide jaoks
  • Esimest järku tahkiselementidest 341 ja 361 ning talaelemendil 611 on formulatsioonivalikud, mistõttu on sama geomeetria korral võimalik mitu valikut.
  • Kui struktuurianalüüsis kasutatakse kontakti, ei toetata 2. järku elementide kontaktpindu.
  • Konstruktsioonielemendid 611/731/741/743 kasutavad 6 DOF-iga sõlmi ning neid ei saa tahkiselementidega otse segada. Segamudelite korral kasutage 641/761/781.
  • Talaelement 611 ei toeta analüüse, mis hõlmavad termopingeid, raskusjõudu, rõhku või tsentrifugaaljõudu. Talaelement 641 ei toeta analüüse, mis hõlmavad rõhku või tsentrifugaaljõudu.
  • Lineaarses dünaamilises analüüsis ei toetata paralleelarvutust, kui kasutatakse koorikelemente 731/741/743. Teiste elementidega saab paralleelarvutust kasutada.

Formulatsioonivalikute valimine

Esimest järku tahkiselementide puhul on lisaks geomeetriale valikukriteeriumiks ka formulatsioon. Eelkõige on esimest järku heksaeederelement 361 teostatud nii, et probleemi omaduste järgi saab valida 4 formulatsiooni vahel. Ka esimest järku tetraeederelement 341 pakub silutud FEM-i valikut. Talaelemendi 611 puhul saab valida, kas nihkedeformatsiooni arvestada. Kõiki neid valikuid lülitatakse sisendis !SECTION parameetritega FORM341, FORM361 ja FORM611.

1. järku heksaeederelement (361)

Praeguses lähtekoodis saab FORM361 väärtuseks valida 5 valiku seast: FI, BBAR, IC, FBAR või UP. Kui FORM361 jäetakse määramata, sõltub vaikeväärtus analüüsitüübist: väikeste deformatsioonide staatilises ja siirdedünaamilises analüüsis IC, suurte deformatsioonide staatilises ja siirdedünaamilises analüüsis FBAR, modaalanalüüsis IC ning muudel juhtudel FI (UP aktiveeritakse ainult siis, kui see on sõnaselgelt määratud).

  • FI: Standardne täielikult integreeritud element. See on paindes vastuvõtlik nihkelukustumisele ja peaaegu kokkusurumatul deformatsioonil mahulukustumisele, mistõttu sobib see peamiselt elemendi jõudluse võrdlusaluseks.
  • IC: Ühildumatute moodidega formulatsioon. See on esimene valik nihkelukustumise vähendamiseks paindedominantsetes probleemides ning on lineaarse väikese deformatsiooni analüüsi vaikevalik.
  • BBAR: B-bar element, mis korrigeerib mahulise deformatsiooni komponenti ja sobib mahulukustumisega domineeritud probleemidele. Seda võib kaaluda peaaegu kokkusurumatute kummilaadsete materjalide või suure Poissoni teguriga materjalide puhul, kuid kuna mahulise deformatsiooni arvutus eeldab lineaarsust, ei saa lõplikku pöördumist arvesse võtta. Üldjuhul soovitatakse kasutada F-Bar elementi.
  • FBAR: F-bar element, mis korrigeerib deformatsioonigradiendi mahulist komponenti. See sobib suurte deformatsioonide probleemidele, kus kokkusurumatuse mõju on tugev, ning on suurte deformatsioonide analüüsi vaikevalik.
  • UP: u-p segaelement, mis käsitleb siiret ja elemendirõhku sõltumatult. See lahutab pinge deviatoorseks ja rõhukomponendiks, et vältida mahulukustumist peaaegu kokkusurumatutes materjalides, näiteks kummilaadsetes materjalides, mille Poissoni tegur on väga lähedal 0.5-le, või plastse deformatsiooni järgses metallis. 1 elemendi kohta on 1 rõhu vabadusaste (elemendi sees konstantne), mis kondenseeritakse staatiliselt elemendi tasemel. Toetatakse väikese deformatsiooni, Total Lagrange’i ja Updated Lagrange’i formulatsioone.

Kui formulatsiooni valik pole selge, on praktiline lähtekoht kasutada väikese deformatsiooni struktuurianalüüsis IC ja suure deformatsiooni või hüperelastsuse korral FBAR; kui põhiprobleem on nihkelukustumine, võrrelge IC-ga. Kui domineerib peaaegu kokkusurumatus ja rõhuvälja soovitakse käsitleda eksplitsiitselt, kaaluge UP kasutamist. Täpsem teoreetiline taust on teooriajuhendis.

1. järku tetraeederelement (341)

Praeguses lähtekoodis saab FORM341 väärtuseks määrata FI või SELECTIVE_ESNS. Vaikeväärtus on alati FI. Kui valitakse SELECTIVE_ESNS, genereeritakse seadistamise ajal lisaks silutud elementide ühenduvus ning elementi käsitletakse valikulise serva-/sõlmepõhise silutud FEM-iga.

  • FI: Standardne 1. järku tetraeederelement. Võrgu koostamine on lihtne, kuid element on paindes vastuvõtlik nihkelukustumisele ning peaaegu kokkusurumatutes tingimustes mahulukustumisele.
  • SELECTIVE_ESNS: Lisab serva-/sõlmepõhise silumise, et vähendada 1. järku tetraeederelementidel kergesti tekkivat nihke- ja mahulukustumist. See on sobiv valik, kui geomeetrilised piirangud nõuavad tetraeedrite kasutamist.

Kui elementi 341 tuleb geomeetrilistel põhjustel kasutada ja standardse FI korral on lukustumine märkimisväärne, kaaluge SELECTIVE_ESNS kasutamist. Kui aga saab kasutada 1. järku heksaeederelemente, pakub 361-seeria üldiselt rohkem valikuid, seega kaaluge esmalt IC/BBAR/FBAR.

Kui kasutate SELECTIVE_ESNS koos MPI paralleelarvutusega, pöörake domeenijaotusel tähelepanu ülekatte sügavusele. Serva-/sõlmepõhine silumine keskmistab sihtelemendi naaberelementide suurusi, mistõttu vajab elemendi jäikuse kokkupanek alamdomeenis teavet elementidelt kuni kahe naabrustaseme kauguselt. Vaikimisi ülekatte sügavuse 1 korral pole domeenipiiride lähedal piisavalt silumisobjekte; seetõttu määrake domeenijaotusel !PARTITION sees DEPTH=2. Seadistuse üksikasju vaadake jaotisest Ülekatte sügavus domeenijaotuses.

Talaelement (611)

FORM611 väärtuseks saab valida EULER või TIMOSHENKO. Vaikeväärtus on EULER.

  • EULER: Bernoulli-Euleri tala, mis jätab nihkedeformatsiooni arvestamata. Kasutage seda talade puhul, mis on ristlõike mõõtmetega võrreldes piisavalt pikad.
  • TIMOSHENKO: Timoshenko tala, mis lisab paindele nihkedeformatsiooni mõju. Kasutage seda juhul, kui tala on ristlõike mõõtmetega võrreldes lühike ja nihkedeformatsioonist tingitud läbipainet ei saa eirata. Nihkepinnana kasutatakse ristlõikepinda ennast ning ristlõike kujust sõltuvat nihkekorrektsioonitegurit ei rakendata. Seetõttu alahinnatakse ristlõigetel, mille nihkekorrektsioonitegur on väiksem kui 1, nihkedeformatsioonist tingitud läbipainet.

Segatud vabadusastmetega talaelement 641 on Bernoulli-Euleri tala; FORM611 määramine selle formulatsiooni ei muuda.

Konstruktsiooni- ja tahkiselementide kombineerimine

Isegi sama „talaelemendi“ või „koorikelemendi“ korral käsitletakse vabadusastmeid struktuuri- ja soojusanalüüsis erinevalt. Seetõttu erinevad ka reeglid nende kombineerimiseks tahkiselementidega.

Struktuurianalüüs

Struktuurianalüüsis fikseeritakse sõlme vabadusastmete arv ndof kogu analüüsi jaoks 1 väärtusele. Tahkiselementidel on 1 sõlme kohta 3 DOF-i (siirded), standardsetel talaelemendil 611 ja koorikelementidel 731/741/743 aga 6 DOF-i 1 sõlme kohta (siirded + pöörded). Seetõttu ei saa elemente 611, 731, 741 ja 743 samas sõlme-DOF süsteemis tahkiselementidega otse segada.

Selle piirangu vältimiseks on olemas 3 DOF-iga sõlmede versioonid 641, 761 ja 781. Paigutades siirde vabadusastmetega sõlmed pöörde vabadusastmetega sõlmedest eraldi, esitavad need elemendid talade ja koorikute pöördevabadusastmeid, säilitades kogu analüüsi ulatuses ndof=3. Vastavus on järgmine.

  • 641 on elemendile 611 vastav segatud DOF-idega talaelement.
  • 761 on elemendile 731 vastav segatud DOF-idega kolmnurkne koorikelement.
  • 781 on elemendile 741 vastav segatud DOF-idega nelinurkne koorikelement.

Segatud DOF-idega elementides määratakse pöördevabadusastmed eraldi „pöördevabadusastmetega sõlmedele“. Seetõttu tuleb piirangute või koondatud koormuste rakendamisel pöördevabadusastmed sisestada pöördevabadusastmeid kandvatel sõlmedel DOF-idena 1, 2 ja 3. Siirdesõlmede DOF-id 1, 2 ja 3 eristatakse pöördesõlmede DOF-idest 1, 2 ja 3 sõlme identiteedi järgi.

Seega on põhireegel kasutada 611/731/741/743, kui mudel koosneb ainult taladest ja koorikutest, ning valida 641/761/781, kui neid kombineeritakse tahkiselementidega. Kuid 641/761/781 ei saa kasutada suuri deformatsioone arvestavates analüüsides (→ Konstruktsiooni- ja tasandelemendid suuri deformatsioone arvestavates analüüsides).

Soojusanalüüs

Soojusanalüüsis määratakse hecMAT%NDOF = 1 ning sõlmede vabadusastmed ühtlustatakse 1 temperatuuri DOF-iks. Selles mõttes ei teki struktuurianalüüsi probleemi, et elemente ei saa segada, kui ei kasutata 3 DOF-iga sõlmede versioone.

Soojusanalüüsis toetatud konstruktsioonielemendid piirduvad siiski elementidega 731 ja 741. Elemente 611, 641 ja 301 soojusanalüüsis ei toetata. Seetõttu on soojusanalüüsi elementide valimisel turvalisem lähtuda eelneva tabeli veerus „Soojus“ märgiga ○ tähistatud elementidest, mitte rakendada struktuurianalüüsi segatud DOF-ide käsitlust.

Konstruktsiooni- ja tasandelemendid suuri deformatsioone arvestavates analüüsides

Suuri deformatsioone (geomeetrilist mittelineaarsust) arvestavates analüüsides, s.t staatilistes või dünaamilistes analüüsides, kus !SOLUTION jaoks on määratud NONLINEAR (sealhulgas TYPE=NLSTATIC ja TYPE=STATICEIGEN), ei saa mõningaid tala-, koorik- ja tasandelemente kasutada või saab neid kasutada ainult teatud tingimustel. Kui mudel sisaldab mittetoetatud elementi, peatub analüüs pärast käivitamist ja väljastab Element type not supported for nonlinear static analysis.

Elemendi tüüp Käsitlus suuri deformatsioone arvestavates analüüsides
741 Mittelineaarses staatilises analüüsis saab lõplikku pöördumist käsitleda juhul, kui materjal on elastne (!ELASTIC). Vaikimisi kasutatakse Total Lagrange’i formulatsiooni; CAUCHY määramine !ELASTIC jaoks lülitab Updated Lagrange’i formulatsioonile. Updated Lagrange’i formulatsioon ei toeta ortotroopseid materjale ega ortotroopseid kihte sisaldavaid laminaate. Mittelineaarses dünaamilises analüüsis lõplikku pöördumist ei toetata ja elementi saab kasutada ainult siis, kui materjalile on määratud INFINITESIMAL.
731, 743 Saab kasutada ainult siis, kui materjalile on määratud INFINITESIMAL. Neid käsitletakse väikese deformatsiooni elementidena.
231, 232, 241, 242 Saab kasutada ainult siis, kui materjalile on määratud INFINITESIMAL. Neid käsitletakse väikese deformatsiooni elementidena.
611, 641, 761, 781 Ei saa kasutada. Analüüs peatub ka siis, kui materjalile on määratud INFINITESIMAL.

Ainus koorikelement, mis suudab lõplikku pöördumist käsitleda, on 741. Suurte pöördumistega õhukeseseinaliste konstruktsioonide jaoks suuri deformatsioone arvestavas analüüsis kasutage mudelis elementi 741. Talaelemente ja segatud vabadusastmetega elemente ei saa sellistes analüüsides kasutada, seega tuleb talalaadsed liikmed esitada tahkiselementidega. INFINITESIMAL ja CAUCHY on materjali märksõna parameetrid. → Üksikasju vaadake jaotisest !ELASTIC.

Konnektorelemendid (vedrud ja summutid)

Kui 2 sõlme tuleb ühendada diskreetse vedru või summutiga, kasutage 2-sõlmelist konnektorelementi (elemenditüüp 511). Konnektorelement annab 2 ühendatud sõlme vahel ainult jäikuse või summutuse; sellel pole geomeetriat, ristlõiget ega massi.

Vedrude ja summutite jaoks saavad konnektorelemendid esitada kummagi puhul 2 tüüpi omadusi, kokku 4 tüüpi. Elemendi omaduse määrab sellele omistatud materjal.

  • Aksiaalvedru — Vedru, mis toimib 2 sõlme ühendava telje suunas. Vedru suund järgib mudeli deformatsiooni. Määrake see märksõnaga !SPRING_A.
  • Määratud vabadusastmetega vedru — Vedru, mis ühendab ühe sõlme määratud vabadusastme teise sõlme määratud vabadusastmega. Selle suuna määravad vabadusastmete numbrid ja see ei järgi deformatsiooni. Iga suuna jaoks saab määrata erineva vedrukonstandi. Määrake see märksõnaga !SPRING_D.
  • Aksiaalsummuti — Aksiaalsuunas toimiv summutus. Määrake see märksõnaga !DASHPOT_A.
  • Määratud vabadusastmetega summuti — Määratud vabadusastmeid ühendav summutus. Määrake see märksõnaga !DASHPOT_D.

Vedrud annavad panuse jäikusmaatriksisse, summutid aga summutusmaatriksisse. Seetõttu toimivad vedrud staatilises, dünaamilises ja modaalanalüüsis, summutid aga ainult implitsiitses dünaamilises analüüsis, kus koostatakse summutusmaatriks; staatilises analüüsis neil mõju pole.

Vedru paigutamiseks sõlme ja maapinna vahele, mitte 2 sõlme vahele, kasutage konnektorelemendi asemel vedru rajatingimust (!SPRING). See on rajatingimus, mis toetab sõlme vabadusastet elastselt ilma elementi määratlemata.

Määratlege konnektorelement võrgufailis elemendina tüübiga 511 ning omistage selle elemendirühmale sektsioon tüübiga INTERFACE. Vedrukonstandid ja summutustegurid määrake analüüsi juhtandmetes materjalidena. → Üksikasju vaadake !SPRING_A.

Ühenduvuse ja tahunumbrite definitsioonid

Järgmised joonised ja tabelid näitavad HEC-MW-vormingus sisendi sõlmejärjestuse ja tahunumbrite vastavust. 2. järku elementide kesksõlmede nummerduse ning FrontISTR-i sisemise kujufunktsiooni teostuse eeldatava järjestuse seost vaadake teooriajuhendi jaotisest „Elemenditeek“.

Joonelemendid

Joonelement

Kolmnurksed tasandelemendid

Kolmnurkne tasandelement

Tahunumber Esimene järk Teine järk
1 1 - 2 1 - 6 - 2
2 2 - 3 2 - 4 - 3
3 3 - 1 3 - 5 - 1

Nelinurksed tasandelemendid

Nelinurkne tasandelement

Tahunumber Esimene järk Teine järk
1 1 - 2 1 - 5 - 2
2 2 - 3 2 - 6 - 3
3 3 - 4 3 - 7 - 4
4 4 - 1 4 - 8 - 1

Tetraeedrid

Tetraeederelement

Tahunumber Esimene järk Teine järk
1 1 - 2 - 3 1 - 7 - 2 - 5 - 3 - 6
2 1 - 2 - 4 1 - 7 - 2 - 9 - 4 - 8
3 2 - 3 - 4 2 - 5 - 3 - 10 - 4 - 9
4 3 - 1 - 4 3 - 6 - 1 - 10 - 4 - 8

Pentaeedrid

Pentaeederelement

Tahunumber Esimene järk Teine järk
1 1 - 2 - 3 1 - 9 - 2 - 7 - 3 - 8
2 4 - 5 - 6 4 - 12 - 5 - 10 - 6 - 11
3 1 - 2 - 5 - 4 1 - 9 - 2 - 14 - 5 - 12 - 4 - 13
4 2 - 3 - 6 - 5 2 - 7 - 3 - 15 - 6 - 10 - 5 - 14
5 3 - 1 - 4 - 6 3 - 8 - 1 - 13 - 4 - 11 - 6 - 15

Heksaeedrid

Heksaeederelement

Tahunumber Esimene järk Teine järk
1 1 - 2 - 3 - 4 1 - 9 - 2 - 10 - 3 - 11 - 4 - 12
2 5 - 6 - 7 - 8 5 - 13 - 6 - 14 - 7 - 15 - 8 - 16
3 1 - 2 - 6 - 5 1 - 9 - 2 - 18 - 6 - 13 - 5 - 17
4 2 - 3 - 7 - 6 2 - 10 - 3 - 19 - 7 - 14 - 6 - 18
5 3 - 4 - 8 - 7 3 - 11 - 4 - 20 - 8 - 15 - 7 - 19
6 4 - 1 - 5 - 8 4 - 12 - 1 - 17 - 5 - 16 - 8 - 20

Talaelemendid

Talaelement

3 DOF-iga sõlmedega talaelement

3 DOF-iga sõlmedega talaelement

Sõlmedel 1 ja 2 on siirde vabadusastmed, sõlmedel 3 ja 4 aga pöördevabadusastmed.

Kolmnurksed koorikelemendid

Kolmnurkne koorikelement

Tahunumber Esimene järk Teine järk
1 1 - 2 - 3 [esikülg] 1 - 6 - 2 - 4 - 3 - 5 [esikülg]
2 3 - 2 - 1 [tagakülg] 3 - 4 - 2 - 6 - 1 - 5 [tagakülg]

3 DOF-iga sõlmedega kolmnurkne koorikelement

3 DOF-iga sõlmedega kolmnurkne koorikelement

Sõlmedel 1, 2 ja 3 on siirde vabadusastmed, sõlmedel 4, 5 ja 6 aga pöördevabadusastmed.

Tahunumber Esimene järk
1 1 - 2 - 3 [esikülg]
2 3 - 2 - 1 [tagakülg]

Nelinurksed koorikelemendid

Nelinurkne koorikelement

Tahunumber Esimene järk Teine järk
1 1 - 2 - 3 - 4 [esikülg] 1 - 5 - 2 - 6 - 3 - 7 - 4 - 8 [esikülg]
2 4 - 3 - 2 - 1 [tagakülg] 4 - 7 - 3 - 6 - 2 - 5 - 1 - 8 [tagakülg]

3 DOF-iga sõlmedega nelinurkne koorikelement

3 DOF-iga sõlmedega nelinurkne koorikelement

Sõlmedel 1, 2, 3 ja 4 on siirde vabadusastmed, sõlmedel 5, 6, 7 ja 8 aga pöördevabadusastmed.

Tahunumber Esimene järk
1 1 - 2 - 3 - 4 [esikülg]
2 4 - 3 - 2 - 1 [tagakülg]
Joonis 4.1.2 Ühenduvus ja tahunumbrid

Seotud teemad